| Autor: | Merike Saaremets |
| Pealkiri: | XIX sajandi labakindad Suure-Jaani kihelkonnast. Tehnoloogilised võtted ja kudumine |
| Juhendaja: | Kristi Jõeste, MA |
| Õppekava: | Rahvuslik tekstiil |
| Osakond: | Rahvusliku käsitöö osakond |
| Lühiülevaade: |
Suure-Jaani kihelkonnast pärineva ja muuseumides alal hoitava tekstiilipärandi hulgas on kindakogum kindlasti väljapaistev nii hulga (81) kui ilu ja informatiivsuse poolest. Olen oma kihelkonna kinnastega tegelenud pea kolm aastat, kirjutanud varem üldise ülevaate seminaritööna 2013 ja sõrmkinnaste lähivaatluse Olustvere ametikooli lõputööna 2013. Keskendusin VKA lõputöös vanimatele ehk kahelõngalistele kirikinnastele – kohalik nimetus labapeosed - XIX sajandist. 35 kindapaari, kinnast või –katket uurides selgitasin välja kudumisel ning kujundamisel kasutatud võtted ja kirjeldasin neid üldistavalt töö esimeses osas. Andsin ülevaate varem ilmunud andmestikust, kinnaste muutumisest XIX-XX sajandi vahetusel, tutvustasin kinnaste kirjeldamisel vajalikke termineid ja tehnilisi võtteid. Eesti kudumismaastikul on terminoloogilised kokkulepped alles sõlmimisel ja lõpuni selgeks vaidlemata, nõnda kujundasin ka endale vajaliku terminoloogia selle töö tarbeks. Teises osas tutvustasin seitsme paari kirikinnaste läbikudumist vanade eeskujude järgi. Analüüsisin vanade töövõtete sobitamist tänapäevase materjali, töövahendite, kuduja ja kandjaga. Skeemidena andsin oma uurimistulemused kindavarre ja otsakahanduse kohta. Kirjeldasin ja põhjendasin muudatusi, mida otsustasin sisse kududa. Vanade võtete arv pole suur, ent nende kasutamisel on võimalik variatiivsus praktiliselt piiramatu ja lubab lõputult loomingulisi lahendusi. Lisas esitlesin lõputöö praktilise osana valminud kindaid. Retsensent Anu Pink hindas valmistööd vaadeldes nii: Kindaid vaadates tekkiski tunne, et need on vana väega kindad. Loodan oma tööga anda kaasaja inimesele edasi pea paari sajandi vanuseid sõnumeid esivanematelt. Teiseks püüan kummutada korduvalt kohatud suhtumist tekstiilipärandiga tegelejailt, nagu ei leiduks Põhja-Viljandimaal ega Suure-Jaaniski kuigi erilisi esemeid. Suure-Jaani ja Põhja-Viljandimaa kindad on kahtlemata erilised. Merike Saaremets Lõputöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Lisad: |
Fotode autor: Sandra Urvask |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |