| Autor: | Katri Iilane |
| Pealkiri: | Muusikalised tegevused Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolides |
| Juhendaja: | Anu Sepp, MA |
| Õppekava: | Muusikapedagoogika |
| Osakond: | Muusikaosakond |
| Lühiülevaade: |
Käesoleva uurimistöö uurimisprobleemiks oli teadmatus väikelaste laulu- ja mängukoolide funktsioneerimispõhimõtete ja täpsema tegevuse kohta. Lähtuvalt töö autori elukohast ning tema õppimisest muusikaosakonnas on töös uuritud Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolide muusikatunde. Uurimuse eesmärgiks oli Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolide kaardistamine, andmete kogumine seal töötavate õpetajate haridusliku tausta kohta ning väljaselgitamine, kuidas ja millistel põhimõtetel viiakse läbi muusikalisi tegevusi. Töö teoreetiline osa kajastab teaduses aktsepteeritud seisukohti väikelapse arengust, muusikaliste tegevuste õigest korraldamisest ning muusikapedagoog Ave Kumpase väikelaste muusikaõpetamise põhimõtteid. Andmekogumismeetoditena kasutati poolstruktureeritud intervjuusid ja tundide vaatlusi, mille abil saadi andmeid Pärnu seitsmes väikelaste laulu- ja mängukoolis töötavalt seitsmelt mängukooli muusikaõpetajalt. Kogutud andmete põhjal koostati kontentanalüüs ning esitati tulemused. Tulemusi võrreldi teoreetilises osas esitatud teaduslike seisukohtadega ning ühtlasi jälgiti, kas intervjuude ja vaatlustundide andmed langesid kokku. Sellest tulenevalt tehti lõppjäreldused. Selgus, et Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolides on probleeme nii praktilise õppetöö korraldamisega, kui ka õppetöö sisuga. Praktilises töös ei vastanud nõuetele tundide pikkused, rühmade ja tööruumide suurused. Nende vajakajäämiste lahendamiseks peab töö autor oluliseks tõsta vanemate ning juhtivate organisatsioonide teadlikkust. Sisulised puudused olid seotud õpetajate teadmatusega, mille võis tingida ebapiisav erialane haridus. Valdavalt tehti tundides liiga palju tegevusi ning enamus õpetajaid suhtusid ignoreerivalt muusika kuulamisse ja laulmise õpetamisse väikelapseeas. Lisaks liiga sagedasele fonogrammide kasutusele kohtas ka seosetut ja mitteeakohast tegutsemist. Uurimus tõi välja ka positiivsed küljed – kõik õpetajad pidasid oluliseks eelkõige sooja ja sõbraliku õhkkonna loomist, lastele läbi erinevate tegevuste positiivse elamuse andmist, vanemate kaasamist tegevustesse, mängulisuse ja loomingulise arvestamist ja teisi olulisi õpetamise põhimõtteid. Töö autor arvab, et käesolev töö on abiks õpetajate teoreetiliste teadmiste parandamisel, lisaks saab ammutada väärtuslikku tagasisidet uurimistulemustes esitatud õpetajate töö plussidest ja miinustest. Magistritöö võiks olla harivaks materjaliks ka lastevanematele ning kõigile teistele, kes väikelastega igapäevaselt kokku puutuvad. Katri Iilane Magistritöö autor EMTA ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |