| Autor: | Andres Rattasepp |
| Pealkiri: | Kasetohust punutud eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused |
| Juhendaja: | Priit-Kalev Parts, MA |
| Õppekava: | Pärandtehnoloogia |
| Osakond: | Rahvusliku käsitöö osakond |
| Lühiülevaade: |
Märsid moodustavad Eesti muuseumide kogudes teiste kasetohust tarbeesemete hulgas kõige
arvukama grupi, u 190 eset. Eestikeelsetest teatmeteostest saame märsi mõistele ka napi kirjelduse
– niine- või kasetohusugadest punutud lakaga suletav seljakott või -paun. See määratlus on
üldjoontes üsna täpne ja kehtib ka kõigi skandinaavia, soome-ugri ja vene analoogsete märsside
iseloomustamiseks. Eesti märsi valmistamisoskuse isalt pojale, meistrilt õpipoisile järjepidev kulgemine on kahjuks katkenud ja tegemist on n-ö „väljasurnud“ oskusega, mille taastamiseks tuli ette võtta põhjalik uurimistöö, mis toetus nii teoreetilistele kui ka praktilistele uurimismeetoditele. Magistritöös „Kasetohust punutud Eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused“ annan põgusa ülevaate maailma tohutööst, Eesti märsside ajaloost, kirjeldan isiklikult läbi tehtud Eesti ala kasetohusugadest punutud klapiga suletavate märsside valmistamisprotsessi materjali varumisest kuni selle valmimiseni. Kirjeldan tohu varumise, hoiustamise ja tööks ettevalmistamise viise. Pakun võimalikud lahendused tohu varumisega seotud probleemidele. Esitan Eesti märsside omavahelised konstruktsioonilised sarnasused ja erinevused. Märsi laka kinnitusviiside põhjal annan Eesti märsside tüpoloogia. Võrdleva analüüsi tulemusena toon välja Eesti märsside olulised sarnasused ja erinevused, võrreldes teiste rahvaste analoogsete märssidega. Esitan põhilised märsi valmistamise etapid. Esitlen mõned traditsioonilisest Eesti märsist inspireeritud esemed, mis paremini vastaksid tänapäeva kasutaja vajadustele. Loodetavasti pakub käesolev magistritöö põnevat lugemist märsi, tohutöö ja esemelise pärandkultuuri huvilistele, vajalikke nippe Eesti tüüpi märsse valmistada soovivatele meistritele ning kasulikke teadmisi muuseumide varahoidjatele, kes saavad täiendada märsside kirjeldusi ning ümber hinnata nende väärtust ja tähtsust Eesti esemelises pärandkultuuris. Andres Rattasepp Magistritöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Lisad: |
Fotode autorid: Vladimir Jarish ja Andres Rattasepp |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |